Kooli keelestrateegia ja keeled mitmekultuurilises koolis
Kooli keelestrateegia ja keeled mitmekultuurilises koolis
 Mis on kooli keelestrateegia?
Keelestrateegia kujutab endast pikaajalisi meetmeid ja tegevuskava keeleliste eesmärkide saavutamiseks keele staatuse, mainekujunduse, korpuse ja keeleõppe korralduse planeerimisel. Kuigi Eestis on peamiselt tegeldud eesti keele arengukava väljatöötamise ja rakendamisega, puudutab keelestrateegia peale riigikeele ka kohalikke vähemuskeeli ja riigi seisukohalt olulisi võõrkeeli. Kooli keelestrateegia hõlmab keeleõppekorralduse valdkonda, mis on suunatud riiklikust keelestrateegiast, õppekavast ja kooli keelekeskkonnast (õpilaskonna keeletaustast) tulenevate keeleliste eesmärkide elluviimiseks.
Euroopa Komisjoni soovitustes (White Paper on Education and Training: Teaching and Learning: Towards the Learning Society. Concerning language education) öeldakse, et iga Euroopa kodanik peaks peale keskkooli lõpetamist oskama peale riigikeele veel vähemalt kahte võõrkeelt (1+2). Ka Eestis on koolide keelestrateegia aluseks Euroopa Liidu keelestrateegia: riigikeel + 2 võõrkeelt. Eesti võõrkeelte strateegia 2009-2015 eesmärk on soodustada mitmekeelsust Eestis ja aidata kaasa nii üksikisikute paljukeelsuse kui ka ühiskonna mitmekeelsuse arengule. Soovitakse tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli, mitmekesistada võõrkeelte õppimise võimalusi ning parandada keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses. Võõrkeelte valik on viimaste aastatega muutunud järjest rikkalikumaks, eriti keskkooliastmes. Kooli õppekava arendus järjest mitmekeelsemaks muutuvas õpilaskeskkonnas
Euroopa ühiskond ja kool muutub järjest mitmekeelsemaks ja mitmekultuurilisemaks. Berliinis on näiteks igas kolmandas koolis üle 40% õpilastest immigrandid, kellel on kooli õppekeelest erinev kodukeel. Mitmetes riikides ja piirkondades, mis siiani on end pidanud kakskeelseteks (näiteks Kataloonia ja Baskimaa Hispaanias, Tirool Itaalias), on toimunud viimastel aastatel rõhuasetuse nihkumine kakskeelsuselt mitmekeelsusele nii ühiskonnas kui ka hariduses. Kataloonia haridusministeeriumi ametnikud tõdevad, et Kataloonia kooli keelekeskkond ja vajadused on kardinaalselt muutunud viimase aastakümnega. Kui vanasti tegeldi homogeense õpilaskonna ja kahe keelega, siis nüüd on õpilaste emakeeli ligi nelikümmend ning erinevate keeletasemetega õpilasi saabub kooli aastaringselt. Ka kakskeelses Bolzanos, kus siiani vaadeldi ühiskonda bipolaarselt ja võideldi saksa keele säilimise eest, on kooli keelekeskkond ning vajadused täielikult muutunud. Kuigi järjest multikultuurilisemaks muutuvas õpilaskeskkonnas ei saa vanaviisi jätkata, ei kajastu eri keeli kõnelevate immigrantide vajadused veel alati kooli õppekavas. Ka Eestis on uusimmigrantidest õpilaste lõimimise küsimus muutunud aastatega järjest teravamaks ning siiani kakskeelseks peetud ühiskond muutub järjest mitmekeelsemaks. 2006/2007 õppeaastal õppis EHISe andmetel üldhariduskoolides 77 uusimmigrandist last, 2009. aasta andmete järgi kasvas nende hulk aga juba üle kahe korra 188 lapseni. Kuigi maade kaupa on välismaalaste arvulised näitajad väikesed, on eri keelerühmad Eestis tegelikult suured. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel elab Eestis näiteks 264 araabia keele kõnelejat, kes pärinevad kümnest Lähis-Ida riigist. Türgi keele kõnelejaid on 118. Hispaania keelt kõnelevad lisaks Hispaaniast pärit võõrtöölistele ja perekonnaimmigrantidele, keda on Eestisse viimase 4 aasta jooksul saabunud 167, veel 10-st eri Lõuna- ja Kesk-Ameerika riigist pärit 125-st kodanikust 80 sageli ainsa võõrkeelena. Tallinna õpilaste kodukeele uuring (2007) näitas, et Tallinna 2.-5. klassi õpilased pärinesid 28 ning nende vanemad 52 riigist. Koolijuhid tõid esile õpilaste päritoluriikide seas peale Venemaa ja Ukraina ka Poola, Aserbaidžaani, Armeenia, Läti, Leedu, Saksamaa, Hispaania, Itaalia. Euroopa Komisjon toonitab vajadust õppekavas või õppekavavälises tegevuses järjest enam arvestada vähemuste ja immigrantide keeleliste vajadustega. Ühest küljest tähendab see riigikeele õpetamise järjest suuremat kohandamist teise keele õppija vajadustele, teisalt olulisemate võõrkeelte kõrval ka vähemuste ja immigrantide keelte õpetamisele tähelepanu pööramist. Eestis on siiani tähelepani pööratud peamiselt eesti ja vene keele säilitamisele, ka eesti õppekeelega kool on siin kaasa aidanud. Vaid üksikutes koolides peale vene õppekeelega koolide õpetatakse rahvusvähemuste keelt ja kultuuri (näiteks Tallinna Juudi Kool).
Eesti õppekeelega kool püüab muukeelsete õpilaste lõimimise kõrval Eesti ühiskonda säilitada ka nende huvi oma keele ja kultuuri vastu. Nii mõneski eesti koolis pakutakse vene keele taustaga õpilastele diferentseeritud vene keele õpet vene keele kui võõrkeele tunni asemel. |
Sageli ei ole aga lapsevanemad lapse emakeele arendamisest huvitatud, samuti ei olda huvitatud eesti keele kui teise keele õppimisest, sest lapsed pandi eesti kooli just selle mõttega, et nad eestlastega koos õpiksid. Sama probleem puudutab ka vene koolis õppivaid vähemusi. Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord (määrus vastu võetud 19.08.2010 nr 116) sätestab, et kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel, vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase lapsevanemat.
2007. aastal läbi viidud Tallinna õpilaste kodukeele uuring näitas, et ukrainlasi on Tallinnas nii palju, et võiks lausa oma kooli avada, kuid siiani puudub lapsevanemate huvi selleks. Ka teised endistest NSV Liidu maadest pärit lapsevanemad pole emakeele ja kultuuri õppeks soovi avaldanud, mis on seotud ilmselt vähese teadlikkusega ning oma emakeele ja kultuuri vähese väärtustamisega. Enamasti nähakse oma emakeeles puudust, mitte rikkust, ning kardetakse, et laste õpitulemused ja konkurentsivõime langeb. Peamiseks probleemiks on aga keelebarjäär õpilaste ja õpetaja vahel, sest uusimmigrantidest õpilasi on vähe, nad saabuvad kooli erinevas vanuses, neil puudub sageli õpetajatega ühine keel ning koolis puuduvad vastava keele kõnelejad. Kuna aga õpetatavate keelte valik on üldiselt koolides üsna rikkalik, siis saaks immigrantõpilaste oskuslikuma suunamisega olukorda parandada. Näiteks saaks itaalia keelt kõnelevad õpilased suunata kooli, kus itaalia keelt õpetatakse ning seega olemas ka vastava keele oskajad nii õpetajate kui ka õpilaste seas. See võimaldaks erinevaid keeli kõnelevate õpilaste rühmi suurendada ning tõhusamalt ka sobivaid tugiteenuseid pakkuda. Lisaks rikastaks see kooli keelekeskkonda kooli õppekavas olevat võõrkeelt emakeelena kõnelejate näol ning oleks samas heaks keelepraktikaks ka kohalikele õpilastele. Kuna koolituse üheks eesmärgiks ja väljundiks on koolidevahelise koostöö planeerimine, siis jääb vaid loota, et ka uusimmigrantidest õpilased on tulevikus kooli õppekavasse paremini lõimitud ning vähemused haridussüsteemis paremini esindatud. |
Playmeo on maailma suurim rühmamängude online-andmebaas, mis on spetsiaalselt mõeldud keeleõpetajatele, koolitajatele, laagrijuhtidele, noorsootöötajatele ja kõikidele teistele, kes on huvitatud interaktiivsetest ja lõbusatest rühmamängudest, probleem-lahendusülesannetest ja soojendustegevustest.
Kliki alloleval lingil ja loe järgmist teemat!
|
Räägi oma õpilastega! EuroTalk keeleõppeprogrammid
Õpi itaalia keelt ja veel 120 keelt eesti keele baasil! |
|
