ekohanemisprogramm uusimmigrantidele

e-kohanemisprogramm uusimmigrantidele Eestis

E-kohanemisprogramm inglise keelt kõnelevate

uusimmigrantide lõimimiseks Eestis

"Eesti keel, kultuur ja ühiskond"

E-kohanemisprogramm inglise keelt kõnelevatele uusimmigrantidele muudab integratsiooni tõhusamaks ja odavamaks

Kuigi kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanikele sai koostatud juba 2009. aastal ning leiab eelmisest aastast alates rakendust MISA poolt pakutavate hankekonkursside näol, siiski ei ole see suutnud uusimmigranntide keeleõppe- ja integratsiooniprobleeme seni lahendada.

Seniste integratsiooniprogrammide puudused: projektipõhisus, sihtrühma piiratus, teenusepakkujua juhuslikkus ning inglise keele kõnelejatega mittearvestamine
Esiteks on MISA poolt pakutavad kohanemisprogramm projektipõhised ning puudub järjepidevus, teiseks pakutakse kohanemisprogrammi vaid kord aastas väga piiratud sihtrühmale, kelleks on valdavalt vene keele kõnelejad.

Kohanemisprogrammi piloteerimisel ning järgneval jätkukoolitusel läbi viidud küsitluse näitasid, et pärast kohanemisprogrammi piloteerimist B1-taseme eesti keele kursustel jätkanud uusimmigrantidest langesid välja kõik inglise keelt kõnelevad uusimmigrandid peale ühe. Nende intervjueerimisel saadud tagasisides oli väljalangemise põhjuseks peamiselt see, et õppekeeleks oli vene keel, töö tõttu ei olnud alati võimalik kohal käia ning õppesisu ei vastanud nende vajadustele.

Üks taolises jätkukoolituses osalenud inglise keelt kõnelev uusimmigrant kirjeldas oma kogemusi B1 taseme kursusele jõudes järgmiselt: "Juba kursuse keskel leidsin ma end üksi viieteistkümne vene keelt kõneleva kaasõppija seas. Selleks ajaks olid teised inglise keele kõnelejad meie kohanemisprogrammist (mõeldud on 2009. aastal läbi viidud kohanemisprogrammi piloteerimist A2 tasemel), kes koos minuga samasse rühma paigutati, juba välja langenud. Kui siis ainult mina olin järele jäänud, mindi õpetamisel koheselt üle vene keelele. Õppimine taolises keeleklassis, kus ma veetsin lihtsalt aega kuulates kaasõppijate vigu, oli minu jaoks täielik aja raiskamine. Kuna ma sain veel töökoha, kus mul on pikad tööpäevad ja töö eri vahetustes, siis muutus mul kohalkäimine täiesti võimatuks."

Haridusministeeriumi tellimusel Mart Rannuti ja Ülle Rannuti poolt läbi viidud 26 keeltekooli uuring näitas, et täiskasvanud õppijate väljalangevus eesti keele kursustelt ulatub kuni 30 protsendini. Keeletekoolide hinnangul on täiskasvanute keeleõppes probleemiks tööga seotud puudumist ja väljalangemist põhjustavad tegurid. Keeltekoolide hinnangul võib tasuta kursustel juhtuda, et 25% õppijatest langeb välja, sest õppijate motivatsioon on sel juhul madalam kui tasulistel kursustel. Peamine põhjus on see, et kui mõni tund jäi vahele, siis ei jõutud enam järele ja loobuti.

Uusimmigrantide küsitlus on näidanud, et immigrandid elavad Eestis sageli täielikus segregatsioonis ja isolatsioonis ega suuda isegi mitme aasta möödudes ühiskonnas iseseisvalt toime tulla. Peamine probleem uusimmigrantide integreerimisel on integratsiooniprogrammide projektipõhisus ja ebastabiilsus, sihtrühma piiratus, keelebarjäärid (teenuseid pakutakse peamiselt vene keeles, koolitajatel puudub enamasti inglise keele oskus, vajadus oleks aga ka hispaania jt keelte järele). Suur osa uusimmigrante jääb kohanemisprogrammist välja, sest elavad hajutatult piirkonnas, kus ei pakuta kohanemisteenust või ei pakuta õldse eesti keele õpet inglise keele baasil.

E-kohanemisprogramm võimaldab ületada senised puudused ning integreerida ka vene keelt mittekõnelevaid uusimmigrante sõltumata nende elukohast ning muudab kogu integratsiooniprotsessi tõhusamaks ja odavamaks .

E-kohanemisprogramm "Eesti keel, kultuur ja ühiskond

E-kohanemisprogramm põhineb 2009.aastal MISA ja Ülle Rannuti poolt välja töötatud kohanemisprogrammil ning pakub A2 taseme eesti keele õpet, tutvustab Eesti elu ja ühiskonda ning aitab uusimmigrantidel ja pagulastel sotsiaal-majanduslikus valdkonnas toime tulla.

ImmiSofti poolt pakutud tehnoloogiline lahendus võimaldab lõimida kõiki uusimmigrante, muuta integratsiooni-programmid järjepidevaks, võimaldades ületada mitmeid barjääre, mis on siiani takistanud uusimmigrantide lõimumist ning suurendanud segregatsiooni ja konflikte ühiskonnas.

E-õppe keskkond teeb kohanemisprogrammi kättesaadavaks kõigile inglise keelt kõnelevatele Eestis viibivatele välismaalastele sõltumata päritoluriigist ja asukohast Eestis, olles mõeldud nii Euroopa Liidu kodanikele, kolmandate riikide kodanikele kui ka pagulastele.

Õppetöö toimub videokursuste, veebinaride, interaktiivsete tegevuste ja individuaalse nõustamise abil. Videokursused viivad õppijad erinevatesse igapäevastesse suhtlussituatsioonidesse ning õpetavad neid seal toime tulema.

Kohanemisprogramm kestab 8 kuud, sisaldab 48 teemat ning integreerib eesti keele ja baaskoolituse kursused:
- Eesti keel ja kultuur: Eesti keele kursus sisaldab 32 teemat, 75 videot ning sinna juurde kuuluvaid töölehti ja interaktiivseid ülesandeid. Eesti keele kursusele lisanduvad kultuuridevahelise suhtluse teemad (8 teemat, videokursus ja artiklid lugemiseks), mis õpetavad uusimmigrante uues kultuurikeskkonnas toime tulema ning kultuurierinevustest tingitud stressi ületama.
- Eesti elu ja ühiskond sisaldab 8 teemat (veebinarid/videoloengud ja lingid vajaliku ingliskeelse info juurde veebilehtedel) ning katab erinevad teemad Eesti elust ja ühiskonnast ning nõustab sotsiaal-majandusliku lõimumise küsimustes (näitels tööturg, ettevõtlus, sotsiaaltoetused, arstiabi jmt).

E-kursus on koostatud pikaajalise kogemusega õpetajakoolitajate ja uurijate poolt. Väljalangemise vältimiseks on loodud videokursused ja interaktiivne õpikeskkond, kus keeleõppija tuleb toime ka iseseisvalt õppides ning võib igat videotundi või veebinari külastada siis, kui talle see sobib ning nii mitu korda, kui tal vaja on. Selline õppija aktiivsusele toetuv lähenemine suurendab motivatsiooni ja vähendab stressi. Keeleõppevideod kajastavad erinevaid igapäevaseid kommunikatsioonisituatsioone ning õpetavad uusimmigrante neis edukalt toime tulema. Video-põhiseid tunde on kerge ja huvitav jälgida, dialoogid on elulised ning sisaldavad kaasaegset sõnavara.

Teemad on valitud vastavalt eelnevalt läbi viidud uuringutele 2009. aasta kohanemisprogrammi piloteerimise käigus. Kuna tegemist on e-õppega, siis käivad teemad ja sõnavara alati ajaga kaasas ning keeleõpe toetab igati kursusel osaleja integratsiooni tänapäeva ühiskonda. Ületatud on ka keeleõpikute vananemisest tingitud probleemid. Kajastamist leiavad Eesti ühiskonna ja uusimmigrantide toimetuleku seisukohalt olulised teemad ning samuti Eesti ühiskonda tutvustavad teemad (nt kes on Eesti president ja peaminister, kes on linnapea, kus asuvad tähtsad asutused, kuidas osta pileteid ja toimida e-riigis jms). Keeleõppe teemad ja sõnavara katavad igapäevase toimetuleku valdkonnad ning aitavad õppijal Eesti tööturule siseneda. Keeleõppe teemad on lõimitud kultuuri, ühiskonna ja sotsiaal-majandusliku valdkonna teemadega. Seega antakse kursusel osalejale ühelt poolt teadmisi ühiskonnast ning teisalt õpetatakse nendes situatsioonides eesti keeles toime tulema. Lisaks õpetatakse uusimmigrantidele ka oskust eesti kultuuris suhelda, mis ilmselgelt jääb vajaka kõikides teistes programmides.

Euroopa keeleõppe raamdokumendist lähtudes vaadeldakse keeleõppijaid ühiskonna tegusate liikmetena, kellel on ühiskonnas täita teatud ülesanded. Peamine rõhk on asetatud suhtluspädevuse arendamisele ning keeleõppe seotusele tööturu vajadustega . Keeleõppe metoodika toetub täiskasvanute keeleõppe ja aju uuringutele, suurendab täiskasvanu õpivõimet ning aitab tal loomulik teel uusi sõnu, väljendeid ja keelestruktuure omandada. Interaktiivsed ülesanded annavad õppijale kohest tagasisidet ning võimaldavad tal ilma stressi ja negatiivsete kogemusteta harjutada niipalju kui vaja. Õppijad võivad alati kontakti võtta nõustajaga nii kirjalikult kui ka skypi teel ning saada vajadusel individuaalset tuge nii keeleõppes kui ka muudes toimetulekut puudutavates küsimustes. Osalejate jaoks on loodud ka privaatsed vestluskeskkonnad, kus nad saavad omavahel soovi korral mõtteid ja kogemusi vahetada.

E-kursus aitab vältida mitmeid väljalangemist puudutavaid probleeme, tõstab õppija motivatsiooni ning teeb õppimise kättesaadavaks kõigis Eestimaa piirkondades elavatele inglise keelt kõnelevatele uusimmigrantidele sõltumata sellest, kas nad on kolmandate riikide või Euroopa Liidu kodanikud. Uus tehnoloogiline lahendus muudab pakutud integratsiooniprogrammi sõltumatuks senisest finantseerimisallikate juhuslikkusest, rühma suurusest tingitud tasuvuspiirist, lektorite-nõustajate kättesaadavusest, koolitajate keeleoskusest ning muudest ajalistest, ruumilistest, keelelistest ja koolitajast tingitud piirangutest. Lisaks muudab e-õppe keskkond kohanemisteenuse ka tunduvalt odavamaks nii teenuse pakkuja kui ka tarbija jaoks.

Kliki siin, et lugeda registreerimise ja teemade kohta lähemalt!

Kultuurišokk ja kohanemine

Eelmise aasta 2. juuli seisuga oli kolmandatest riikidest pärit uusimmi-grante peale Vene Föderatsiooni kodanike Eestis kokku 9619, kes pärinesid 86 riigist. See seltskond on kirju. Eri kontinentidelt, eri rassist ja erineva usutunnistusega. Ka ettevalmistus Eestisse saabudes on väga erinev. Mõned on juba varem Euroopa kultuuridega kokku puutunud, teistel puudub sellest igasugunegi ettekujutus.

Kuigi mitmed Lähis-Idast ja Aafrikast pärit Eesti kohanemisprogrammis osalenud uusimmigrandid väitsid, et neil olid eelnevad teadmised ja kogemused sellest, mis neid Eestis ees ootab, jäi neid intervjueerides siiski mulje, et nende ettekujutus oli stereotüüpne ning suhtumine eestlastesse ja Eesti ühiskonda üsnagi etnotsentristlik.

Enamasti hindavad uusimmigrandid kõike oma kultuurist lähtuvalt, mis liigitab kõik erineva negatiivseks. Näiteks reageeritakse vägagi erinevalt ja kultuurikaugelt eestlaste keeldumisele. Ühest küljest peetakse seda solvavaks hoolimatuseks, teisalt aga arvatakse, et keeldumine tähendab lihtsalt seda, et siis tuleb asju pikemalt seletada ja rohkem veenda. Ka 2007. aastal klienditeenindajate koolituse käigus korraldatud küsitlus tõi esile peamiste probleemsete valdkondadena just pealetükkivuse ja ahistava käitumise. Näiteks klienditeenindajaga distantsi mittehoidmine, klienditeenindaja puudutamine, käesuudlused, põsemusid, žestid ja kõva häälega rääkimine. Samuti oldi mures selliste kultuuride esindajate pärast, kes kipuvad meelehead andma, arvates, et loovad sel viisil head suhted ja mõjutavad oma paberite liikumise kiirust või soovide arvessevõtmist. Uusimmigrantide (aga ilmselt mitte ainult uusimmigrantide) lõimimisel pööratakse peatähelepanu keeleõppele. Sageli uusimmigrantidele mõeldud programmid sellega piirduvadki.

Teisalt ka kohanejad ise ei väärtusta alati midagi muud peale keeleoskuse. Nad loodavad, et keeleoskus lahendab ka nende ülejäänud probleemid Eestis elades ja suheldes. Ometi ei ole see nii, nagu selgub ka eespool kirjeldatud juhtumitest. See ei tähenda, et keeleprobleemi üldse ei ole. Näiteks on palju tähelepanu pööratud vene keelt kõneleva elanikkonna lõimimisele, kuid teistes keeltes (isegi inglise keeles!) ei ole mitmedki teenused kättesaadavad. Samal ajal ei tunne uusimmigrandid ka ise vajadust end Eesti elu ja seadustega paremini kurssi viia. Ka tööpuudust ja muid probleeme seostatakse eelkõige keeleoskuse või -oskamatusega ega teadvustata teadmiste puudumisest, kultuurierinevustest, stereotüüpidest ja kohanemisstressist tingitud probleeme. Seega on üheks põhjuseks, miks näiteks uusimmigrandid ei tunne autojuhiloa taotlemisel Eesti ja Euroopa Liidu seadusi, see, et neile kas ei pakuta sellealaseid teadmisi või ei käi nad kohal loengutes, kus seda teemat käsitletakse. Muidugi ei piisa pelgalt loengute kuulamisest, kui puudu jääb oskusest kultuuriliselt sobivalt käituda. Eestist erineva kultuuritaustaga immigrantide jaoks on Eesti suureks väljakutseks mitte ainult kliima tõttu, vaid üldse oluliste kultuuri- ja väärtushinnangute erinevuste tõttu. Sellele osutavad ka arvukad uuringud võõrtööliste, ärimeeste ja üliõpilaste kohanemisest võõras kultuuris, mis näitavad, et paljud nendest on uuel maal õnnetud ega suuda kohaneda. Igal pool on neil raskusi: tööga, keelega, elukohaga, ühissõidukis, poes ja ametiasutustes. Kultuurišokist tingitud stress tekitab opositsioonilisust, negatiivset suhtumist kohalikesse ja nende kommetesse, koduigatsust ja terviseprobleeme.
http://www.epl.ee/news/arvamus/keel-ja-kultuurisokk.d?id=51279179

Pakume koolitusi ja konsultatsioone järgmistes valdkondades:
- Uusimmigrantide lõimimine ühiskonnas. Kohanemisprogrammi rakendamise võimalustest. Kuidas keelekoolitust ja baaskoolitust organiseerida. Kuidas täiskasvanud uusimmigrante motiveerida ja õpetada. E-õppe keskkonna võimalustest ja eelistest. Keeleklubi organiseerimisest.
- Täiskasvanud uusimmigrantidele riigikeele õpetamine. Keele, kultuuri ja sotsiaal-majandusliku valdkonna lõimimine. Keeleõppemetoodika täiskasvanud uusimmigrantidele riigikeele õpetamisel. Kuidas suurendada motivatsioon, parandada õpitulemusi ja vähendada väljalangevust.
- Kultuuridevaheline suhtlus uusimmigrantidega töötavale koolitajale ja klienditeenindajale.
- Kultuuridevaheline suhtlus uusimmigrantidele Eestis. Eestlased teiste kultuuride vaatenurgast. Kuidas efektiivsemalt Eestis suhelda.
- Riigikeele õppe korraldus keeleklubis. Kuidas keeleklubi organiseerida. Põhimõtted, eesmärgid, õppekava, metoodika.

Ühe akadeemilise nõustamis- ja koolitustunni hind on 50.- EUR, alates 6-st tunnist on koolitustunni hind 44.- EUR!
(Hind sisaldab kõiki makse)
Võta ühendust alloleva kontaktivormi kaudu !